Mine sisu juurde

Pälehtpol’

Vikipedii-späi

Tulgat tervhin!

Tulgat tervhin Vepsän Vikipedijaha,
joudjaha enciklopedijaha, kudambad sab redaktiruida kaikuččele ristitule!

Säkat uz' lehtpol':


Hüvä kirjutuz

Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.

Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba…

Päivän foto

Päčin zalan (ital.: Sala della Stufa) lagen čomitesed, Palatinan galerei, Pittin pert'kulu, Florencii, Italii, 18. sügüz'ku 2022. Honuz om sätud voziden 1627 i 1641 keskes, i se oli avoinudeks galereikš eziauguižešti, no möhemba sil-žo 17. voz'sadal, se oli sauptud lagel ülähäs i kätud «päčin» honuseks — vannhonuseks, kudambad lämbitadihe Riman kül'betiden kartte. Honuz oli personaline Suren Gercogan täht, hänen magaduzsija oli lähižes honuses ezimeletaden. Čomamahtoine formitez, freskad i dekorativine čokoturind eriližešti, oma tehtud Suren Ferdinand II Mediči-gercogan ezipakičendan mödhe, sädiba Mikelandželo Činganelli (Michelangelo Cinganelli, 1558−1635), Matteo Rosselli (1578−1650) i Ottavio Vannini (1585−1643).

Kacuhtada

Tedad-ik sinä, miše...

  • Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?

Necen Vikipedijan polhe

Nece om Vikipedii vepsän kelel

Vepsän kelel pagištas VenämasKarjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da PetroskoišPetroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš.

Informacii toižil kelil... / In other languages...

Kalendar': eloku

Sündnuded

Völ: Kategorii:Sündnuded elokus

Kolnuded

Völ: Kategorii:Kolnuded elokus

Kacuhtada

Kategorijad

Päivän multimedia

«Toiv taivhanröunal»-video. Murendajad naižsuguorganoid operacijad tegesoiš süiden mödhe medicinan irdpolel. Mirun läz 200 millionad naižid i neiččid koumekümnes valdkundas oliba alištunuded niiden operacijoiden formale, sen aigan Somalilendas niiden leviganduz om kaikiš surembišpäi: 98 % 15..49 vot igänke. Rahvahidenkeskeižen IPPF-organizacijan (angl.: International Planned Parenthood Federation, Rahvahidenkeskeine planiruidud kazvatandan federacii) ühtnii Somalilendas — SOFHA (Somalilendan kanzaližen tervhuden organizacii) tegeb kingitadud radod sijaližes ühthižkundas vajehtamha veroližid melid, miše loptä murendajid operacijoid. Niiden pidand vajehtase vitkos, no rattemata. Videon hätkeližuz om 5 min 27 s, 14. semendku 2018, anglijan kelel, om ottud Vimeo-videohostingaspäi, tegi rahvahidenkeskeine IPPF-organizacii.

Kacuhtada

Vikimedijan fondan projektad

Vikipedii om Vikimedijan fondan projekt. Nece fond tegeb toižid-ki äikeližid projektoid:

Suomalaiž-ugrilaižed da samodižed Vikipedijad