Kaunvili
Kaunviljad on liblikõielised köögiviljad, mille söödav osa on kaun või kaunas olevad seemned.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Kaunviljade hulka kuuluvad näiteks hernes, kikerhernes, suhkruhernes, lääts, põlduba, sojauba, aeduba, mungvigna, okra (ehk söödav muskushibisk), guaarauba, lobauba, kaheõieline hobukaun.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik kaunvilju kasvab üheaastaste põõsaste, kääbustaimede või hiidsortidena (mõned neist on üle 2 meetri kõrged). Enamik kaunvilju eelistab sooja kliimat, erandiks on hernes ja uba, mis taluvad ka madalaid temperatuure. Kaunad on liikidel keskmiselt 8–20 cm pikkused, neis on 4–12 neerukujulist seemet. Seemned erinevad suuruselt ja värvilt: rohelisest pruuni, musta, punase, kollase ja valgeni.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kaunvilju süüakse kas tervelt või püreestatult ja kas külmalt või soojalt. Neist saab jahvatada jahu ning vilju võib röstida, kääritada ja idandada.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paljusid kaunviljaliike tunti juba eelajaloolisel ajal. Varaseimad leiud pärinevad Lähis-Idast, seal on ka läätse ja herne kodumaa. Antiik-Kreekas ja Roomas peeti kaunvilju "vaese mehe toiduks". Keskajal söödi kaunvilju palju Euroopa põhjaosas, kus teraviljasaak kliima tõttu sageli ikaldus.[viide?] Tänapäeval on kaunviljad aukohal iseäranis Põhja-Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia köögis.[viide?]